Vaade



Hildegard ja Chikiro

Lainel

Hei hei hei, mul on täiega inspiratsioonilaeng. Nimelt kolmapäeval oli hea tuju päev (mul oli esimest päeva Tartus oleku jooksul sama hea tuju, nagu mul varem alati oli ja nägin ja kuulsin veel rõõmsaid inimesi) ja peale seda ma olengi heatujuline koguaeg. Just korraldasin veidi sessiasju, need on kõik hästi ja joonel ja jooksevad ja samuti kool on joonel ja jookseb. Eile nimelt õppisin laipsis luid ja liigeseid 5h järjest. Kuidagi nii hea oli olla, ei tekkinud mõtet ka et ei viitsi ja läheks koju (muidu tekib alati peale poolt tundi..). Ja nüüd luud on selged ja liigesed ei tundu ka enam ilmvõimatuna. Siiski tuleb nädalavahetusel olla virk. Lähengi koju nüüd kohe, kus õpin palju, aga puhkan ka ja naudin kodus olemist. Maria jääb siia, plaanib palju õppida rahus ja vaikuses ja õndsuses.

Viimased päevad on olnud nii head ja toredad, inimesed on ilusad ja head. Kõikjal on värvilised lehekesed ja Tartu on niinii ilus. Sõidan rattaga puumajadest mööda ja lehed on igal pool ja päike paistab ja ma tunnen, kuidas ma olen nii õnnelik. Olen rõõmus, et mul on nii hea olla ja see kurbus ja lootusetus ja tahtejõuetus kolis ära.

Üle pika aja jälle pritsin infot teile

On möödunud palju aegu. Häid ja halbu. Oli kursapidu, mis oli väga lahe, oli palju õppimist, mis oli veidi vähem lahe ja lahedaid õhtuid ja koledaid hommikuid ka. Täna aga oli ajalooline päev, kui Doris lasi esimest korda 2 loengut üle ja Maria lasi ka ühe. Õigustuseks võib öelda ainult nii palju, et väga väsinud olin ja homme on tsütoloogia kontrolltöö, seega ohverdasin biofüüsika loengu (eelmine kord õppisime seal, mis on võrrand) ja sissejuhatuse erialasse (täna pidi räägitama teaduse tegemisest ülikoolis, kahjuks/ õnneks seda soovi mul pole) homse hea töö nimel. Hea, et seda tegin, sest õpiku saamisega oli veidi jama, õnneks aga on mul sõbrants Siki Maaülikoolis ja ta tõi mulle sealt raamatu. Aitäh, Siki!

Maria aga läks TÜRKAsse trenni ja selle ohvriks langes ka ta tulevane teadlasekarjäär.. No pole hullu.

Doris käis nv aga kabulaagris. Seal oli nii külm. Nüüd selle kõrval tundub meie koduke nagu troopiline saar. Võtame päikest. Maria tegi mahla nv ja see oli vist tore nagu ma aru sain. Igatahes ta tõi kõvasti õunu- süüa on!:) A muidu kabulaager oli nii nummi ja tore ka ikka, mitte külm ainult.

Ja täna tuleb meil pannkoogiõhtu/ öö sest piim läks hapuks. God bless the piimhappebakterid!!:)

Nüüd siis lühidalt kõik,

Olge lainel!

PS: Ma ei viitsind eile õppida kolloidkeemia tööks seega sai seda tehtud täna hommikul bio loengus ja selle vaheaegadel silmad pahupidi peas ja guess what ma sain 5p 5-st aahahahhaha ma olen geenius.

No halloooo

Maria tahtis mulle lämbumise puhul esmaabi korras seda Heinekeni teha. Ilmselgelt neiu paneb loenguis tähele.

On juba kolmapäev ja lehed veel ei lange

Praegu on öö. Maria magab nagu a-sotsiaal: kapuuts peas ja lammas kaisus ning peale selle ta karjub nagu segane, keegi ei saa ju kõrvaltubades nii magada:S. Ilmselgelt ta pole ühikaeluga harjunud- siin peab ju 24/7 endast hea mulje jätma. Aga küll ta õpib. Maria kommentaar: "Ja vähemalt olen ma ju voodi peal, mitte voodi all."Nojah.

Muidu on kool olnud juba rutiinne. Luud ei paistagi enam nii hirmsad, kuid õnneks neile lisandusid ka liigesed, nii et pole karta et vähe peab õppima. Vahepeal oli veidi kurb tuju ka, aga nüüd on juba toredam, kuigi tänaõhtused plaanid kukkusid läbi.

Täna käisin aga väga lahedas kohas. Nimelt tuli listi e-mail, et nüüd on meil arstiteaduskonnas jooksugrupp ja vaatamata vastavate jalanõude puudumisele ja tänu mu grupiõe palvele ma siis ka otsustasin minna perra kaema täna. Kogunesime siis 20.30 vana anatoomikumi juures, meid oli 15 inimest (päris palju ju). Peale lühikest tutvumist ja venitamist asusimegi jooksma ja jooksime oma 40 min järjest. Ausalt ka, ma pole elus nii palju jooksnud ja siis veel end nii hästi ka tundnud. Väga mõnus, hakkan iga kolmapäev osalema ja võtan aso ka kampa.

Homme on ainult 1 loeng (jee) ja saab kaua magada nagu tänagi. Pärast seda veits ilmselt õpin jälle laibakumis luid (täna käisin ja sealt oli just laipu koristatud ja hais ajas südame pahaks, otsustasin hingata suu kaudu). Seejärel õhtul on plaanis minna grupiga kaljuronima ja siis väljaaaa. Tuleb tore päev:).

Tänane kuldtsitaat tuleb Marialt: "Aga ma ei saa ju homme ikka seda kleiti panna, kui ma seeliku selga panen."

Ja nii see aeg läheb

Ei ole miskit kirjutanud vahepeal, sest nii palju oleme teinud ja samas ei ole viitsind kirjutada ka. Maria elab endisel eraldi, niisiis kirjutan põhiliselt endast. Olen oma grupiga rohkem tutvunud- väga toredad inimesed, küll väike keelebarjäär on osadega ja seetõttu oleme nagu kaheks rühmaks jaotunud, aga usun, et see on ületatav. Ma olen ka üks kahest grupivanemast (oleme demokraatlikud ja sõbralikud ja oleme kahekesi siis grupivanemad koos Teelega). Käisime oma grupiga väljas ka üks õhtu ja üks grupivend elab meist korrus üleval pool, jeee ma ei pea peale grupipidusid üksi mööda Tartut hulkuma. Aga eile ma käisin Maria-Liisa, Liisa (kabu), Kaileeni ja Ingridi grupiga väljas. Oli megalahe, nad on hoopis teistsugused kuid meie, aga me oleme mõlemad toredad, kuigi erinevad grupid. Aga Liisaga on see veider värk, et me oleme täiega ühte nägu!! Seda tunnistasid ka teised eile. Ja imelik on vaadata Liisale otsa kui rääkida temaga, aga veel imelikum on profiili vaadata, see on veel sarnasem (loengus istusime kõrvuti eile).

Niisiis hetkel on pidu igal õhtul, aga koolist ka veidi (selleks ma ju tegelt olen siin). Õppisime juba veidi asju pähe (luid) ja seminarid-praksid-loengud on üldiselt huvitavad. Välja arvatud tänane meditsiiniline keemia. Jumal aita meid. Keemia mulle meeldib täiega ju, aga see oli ikka pigem füüsika. 2 tundi järjest ja konspekteerisime käed krampi, kuid ikka nentisime lõpuks, et aru ei saanud mitte millestki. Aga noh, ega kõik ei saagi olla superhuvitav.

Nüüd olen siis üksi siin boksis, kõik läksid koju nädalavahetuseks. Jee saan külalisi kutsuda ja öösiti kolistada süümekateta. Varsti hakkan süüa ka tegema (ostsin täna vajalikke asju nagu näiteks kartulid ja jahu ja munad).

Elu on endiselt supermegahuvitav, aga ma luban, et homme ma õpin luid ka! Ja olen muidu asjalik. Aga täna siis kabude-leekatega pittu.

Esimene neljapäev

Õhtul lähme Tallinnasse(klubi) ja homme läheb Maria päris Tallinnasse. Oleme tutvunud paljude uute inimestega, põhiliselt arstitudengitega. Neid on siin seinast seina, osa on nunnult veidrad, osa lihtsalt veidrad, aga siiamaani on kõik väga heasüdamlikud tundunud ja see ongi põhiline. Täna külastame enne klubitamist Maria uue grupiõe ja Dorise tulevase trennikaaslase kodu, sealt suundume koos arstiteaduskonna 1. kursuse 7. grupiga(tulevikus lihtsalt G7) klubitama. Nii Doris kui ka Maria on avastanud ühe grupivenna siitsamast tiigist(loe: Tiigi 14)
Ps. Doris leidis ühe kuus-päka ka :P, Maria peab veel otsima.