Wednesday, September 8, 2010

On juba kolmapäev ja lehed veel ei lange

Praegu on öö. Maria magab nagu a-sotsiaal: kapuuts peas ja lammas kaisus ning peale selle ta karjub nagu segane, keegi ei saa ju kõrvaltubades nii magada:S. Ilmselgelt ta pole ühikaeluga harjunud- siin peab ju 24/7 endast hea mulje jätma. Aga küll ta õpib. Maria kommentaar: "Ja vähemalt olen ma ju voodi peal, mitte voodi all."Nojah.
Muidu on kool olnud juba rutiinne. Luud ei paistagi enam nii hirmsad, kuid õnneks neile lisandusid ka liigesed, nii et pole karta et vähe peab õppima. Vahepeal oli veidi kurb tuju ka, aga nüüd on juba toredam, kuigi tänaõhtused plaanid kukkusid läbi.
Täna käisin aga väga lahedas kohas. Nimelt tuli listi e-mail, et nüüd on meil arstiteaduskonnas jooksugrupp ja vaatamata vastavate jalanõude puudumisele ja tänu mu grupiõe palvele ma siis ka otsustasin minna perra kaema täna. Kogunesime siis 20.30 vana anatoomikumi juures, meid oli 15 inimest (päris palju ju). Peale lühikest tutvumist ja venitamist asusimegi jooksma ja jooksime oma 40 min järjest. Ausalt ka, ma pole elus nii palju jooksnud ja siis veel end nii hästi ka tundnud. Väga mõnus, hakkan iga kolmapäev osalema ja võtan aso ka kampa.
Homme on ainult 1 loeng (jee) ja saab kaua magada nagu tänagi. Pärast seda veits ilmselt õpin jälle laibakumis luid (täna käisin ja sealt oli just laipu koristatud ja hais ajas südame pahaks, otsustasin hingata suu kaudu). Seejärel õhtul on plaanis minna grupiga kaljuronima ja siis väljaaaa. Tuleb tore päev:).

Tänane kuldtsitaat tuleb Marialt: "Aga ma ei saa ju homme ikka seda kleiti panna, kui ma seeliku selga panen."

No comments:

Post a Comment